Avaleht E-raamat Reklaam Kontakt

Teemad

ETTEVŐTTED
KASULIKUD LINGID
TEHNOPARGID
UUED SUUNAD
KASULIK TEADA
SEADMESOOVITUS
LOGISTIKA TERMINID
SEADUSED
LAOMAJANDUSE ABC
KOOLITUS ja SEMINAR
UUDISKIRI
Äripäev "LOGISTIKA"
LAOPINNAD (uuring)
PALGAUURING

Kas oled läbinud laojuhtimise kursuse?


Küsitluste arhiiv
Läbimisaeg

Läbimisaeg on ajavahemik, mis kulub vajaduse tekkimisest teostada mingi logistiline toiming/toimingud kuni hetkeni, mil vastavad tegevused ja toimingud on teostatud.


Läbivooluriiulite tehnoloogia

Laotehnoloogia, mille puhul on kaubaalused paigutatud rullikute ja kaldpinaga varustatud sügavatesse riiulitesse. Kaldpindade kalle on enamasti 4%, kaubaalused veerevad rullikutel ja liiguvad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele. Rullikud on varustatud spetsiaalsete piduritega, mis takistavad kaldpinnal liikumisel kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustamise


Lõplik laovaru (All-time stock)

Laovaru, mille suurus on määratud lõppnõudluse poolt.


Lõpptellimus (All-time order)

Toote elutsükli viimases faasis tehtav tellimus, mis tehakse arvestusega, et tulevikus toodet enam tellida ei saa, kuna selle tootmine lõpetatakse. Lõpptellimus peab olema piisava suurusega, et rahuldada prognoositav nõudlus lähitulevikus.


Lükandmastiga tõstuk (Reach truck)

Lükandmastiga tõstukid on ladudes enim kasutatavad tõsteseadmed. Nende eeliseks on kasutamise suur universaalsus ja paindlikkus. Kuna tõstuki mast liigub horisontaaltasandis edasi – tagasi koos kaubaalusega, on selle tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid kõrgematele riiulikorrustele distantsilt, hoiukohale sõitmata. Alust on võimalik kallutada nii masti kui ka kahvlite abil. Kui mast on koos kaubaga eesmises asendis, toimib tõstuk vastukaalu põhimõttel, kui aga tagumises asendis, toimib see tugiratta põhimõttel


Ladustamisala

Piirkond laos (keskmiselt 75-80% lao pindalast), mida kasutatakse kaupade hoiustamiseks. Ladustamisala hulka loetakse ka riiulite vahelised koridorid, kuna ilma nendeta pole hoiukohtade kasutamine laos võimalik


Lao automatiseeritud täiendamine (Automated store ordering)

Protsess, mis hõlmab müügimahtu, laovarusid ja tarnitavaid kaubakoguseid. Uus, ladu täiendav tellimus genereeritakse infosüsteemi poolt automaatselt


Laondus

Logistika funktsionaalne valdkond, kus tegeldakse materjalide/kaupade ajutise hoiustamise, käsitsemise ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamisega. Ladustamine suurendab kulusid logistilises ahelas, mistõttu peaksid ladustatavad kogused olema optimaalsed ja ladustamise aeg minimaalne


Laosüsteem

Tavaliselt osaliselt automatiseeritud tehnoloogiliselt terviklik kompleks teatud toimingute sooritamiseks ladudes. Tuntuimateks laosüsteemideks on riiulilift, karussell, tower, paternoster, mini- ja microload


Laotehnika

Laotehnika all mõeldakse erinevaid masinaid ja seadmeid, mida vajatakse laotoimingute teostamiseks. Kõige enam vajatakse ladudes transpordimasinaid – erinevaid tõstukeid. Lisaks tõstukitele kasutatakse ladudes seadmetest kaalusid, erinevaid kiletamisseadmeid, tõstetavaid laadimissildu ja –väravaid.


Laovaru ( varu)

Pöördarv ringlemissagedusele, mis näitab, mitu päeva seisavad tooted laos. Teisiti öeldes näitab see, mitme päevaga müüakse ladu tühjaks. Arvutatakse füüsilist varu toodete lõikes ja rahalist varu kogu lao kohta tervikuna. Laovaru arvutamiseks jagatakse päevade arv aastas (365) füüsilise või rahalise ringlemissagedusega. Laovaru antakse päevades


Lennuveo saateleht (Air Waybill)

Lasti kauba-transpordi saateleht, mida kasutatakse õhutranspordis.


Lepinguline ladu

Lepinguline ladu on teenusepakkuja ladu, mis osutab laoteenuseid ühele või mitmele kliendile. Lepinguline laopidaja tegutseb üldjuhul täpselt kliendi poolt määratud tingimustel, osutades sageli lisaks tavapärastele laoteenustele erinevaid lisaväärtusteenuseid.
Suhteliselt uus laopidamise vorm, mis kujutab endast kombinatsiooni privaatsest ja avalikust teenindamisest. Koostöö aluseks on pikaajalised kirjalikud koostöö kokkulepped. Leping sisaldab elemente nii privaatse kui ka avaliku lao pidamisest. Lepinguline ladu omab klientidega enamasti pikaajalisi lepinguid. Nendega võidakse sätestada, et laopidaja osutab kliendile ka mitmesuguseid lisaväärtusteenuseid, nagu koostamine, pakkimine ja markeerimine. Logistikafirmade laod kujutavad endast tavaliselt kombinatsiooni lepingulistest ja avalikest ladudest


Lepinguline logistika (logistiline outsourcing)

Logistiliste teenuste sooritamise ostmine teiselt ettevõtelt pikema perioodi jooksul kindlaksmääratud tingimustel kokkulepitud tasu eest. Pikaajalise koostöö tingimused, osapoolte õigused, kohustused ja vastutus määratletakse üldjuhul kirjaliku lepinguga


Liiklemiskeelud (sõidukeelud)

Seitsmes Euroopa Liidu riigis – Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Kreekas ja Luksemburgis kehtivad raskeveokite suhtes nädalalõpu- ja ööaja sõidukeelud. Enamikes riikides kehtib nädalalõpu sõidukeeld alates laupäeval kella 07.00 kuni pühapäeval kella 24.00-ni


Lisaväärtus (Added value)

Kaubale logistilises ahelas täiendava väärtuse andmine, mis suurendab selle valmidusastet lõpptarbijale realiseerimiseks. Enamasti osutavad lisaväärtusteenuseid logistiliste teenuste tootjad - vedajad ja laopidajad. Levinumateks lisaväärtusteenusteks on kaupade vedu,kaupade käsitsemine laos ja terminalis, pakendamine, sildistamine, müügikomplektide koostamine jne. - kliendi ootustele vastamine ületades tavateenuse normid


Logistikaettevõtte ladu

Logistikaettevõtte avalik või lepinguline ladu (või nende kombinatsioon). Kolmanda osapoole ( 3 PL) ladu, mille puhul müüjale kuuluvad tooted on ladustatud logistikafirma ruumides. Müüja tagab kaupade olemasolu ja müügi, teenuse tarnija tagab kaupade nõuetekohase ladustamise ja käsitsemise. Logistikaettevõte esitab arveid vastavalt teostatud tööle ja laoruumide kasutamisele


Logistikakulud

Kulude liik, mis on põhjustatud erinevate logistiliste toimingute sooritamisest. Suurema osa logistikakuludest annavad transport ja ladustamine. Arvestatav osa logistikakuludest on põhjustatud ostmise, kaupade käsitsemise, tollimise, dokumentide vormistamise, lisaväärtusteenuste osutamise jms poolt. Logistikakulusid arvutatakse üldjuhul suhtena toote müügihinda (KM=0). Vahel on vaja hinnata logistikakulude suurust võrrelduna kogukulude ehk toote omahinnaga.


Logistiline ahel (Logistics chain)

Logistiliseks ahelaks nimetatakse logistiliste lülide ühendust, mis on lineaarselt korrastatud materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, projekteeerida ja teostada teatud hulk logistilisi toiminguid ehk funktsioone


Logistiline konkurentsivõime

Tõhusus, mida etevõtte/tarneahel võib tervikuna pakkuda oma klientidele. Kliendid võrdlevad muude alternatiivsete ettevõtete/tarneahelate tõhusust konkreetse ettevõtte/ahela tõhususega. Logistilise konkurentsivõime tähtsamad faktorid on majandus, teenindustase ja ettevõtte imidĹľ. Efektiivsust mõjutavad protsesside haldamine, materjali- ja tegevuste juhtimine ning koostööpartnerid


Logistiline operatsioon ehk toiming

Logistilisteks operatsioonideks ehk logistilisteks funktsioonideks nimetatakse materjalivoogudele juurde lisatud ja materjalivoogusid saatvaid tegevusi. Logistilisteks operatsioonideks ehk funktsioonideks on näiteks maha- ja pealelaadimine, ümberlaadimine, transport, ladustamine, sorteerimine, konsolideerimine, taarastamine, jaotamine, markeerimine, koostamine jne. Logistilisteks operatsioonideks, mis on seotud tihedalt informatsiooni- ja rahavoogudega, on ka informatsiooni edastamine materjalivoogude liikumisest, arveldused tarnijate ja ostjatega, kauba kindlustamine, omanikuvahetus jne.


Logistiline potentsiaal

Logistiline potentsiaal iseloomustab ettevõtte võimet kohandada oma ressursid vastavalt turu pidevalt muutuvale konjunktuurile minimaalsete kuludega. Tootmisettevõtte logistiline potentsiaal näitab selle võimet mobiliseerida ja suunata ümber kasutada olevaid ressursse vastavalt nõudluse muutumisele, teostades seda minimaalsete kuludega


Logistiline süsteem (Logistics system)

Logistiline süsteem koosneb teatud hulgast lülidest – elementidest, millede vahel kehtestatud teatud funktsionaalsed sidemed ja suhted. Logistilise süsteemi lüliks nimetatakse teatud majanduslikku või funktsionaalset objekti. Nendeks lülideks võivad olla erinevad ettevõtted: tootjad, tarnijad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad erinevatel tasemetel, vedajad, ekspedeerijad, pangad, IT firmad jne.


Logistiline teenus

Teenus, mida osutatakse teisele ettevõttele logistika valdkonnas. Üldjuhul võib mõista logistiliste teenuste all logistiliste operatsioonide sooritamist teise ettevõtte poolt kokkulepitud hüvitise eest


Logistiliselt soodne asukoht

Logistika-, kaubandus- või tootmisettevõtte asukoht, mis vastab järgmistele tingimustele: sadama, lennuvälja ja/või raudteesõlme lähedus, muude laokomplekside/kaubaterminalide lähedus, liiklussõlme lähedus, kust on võimalik sõita erinevatele magistraalteedele, hea ligipääsetavus klientidele ja teenindavale veokipargile, lähedus peamistele klientidele ja sõltumatus ülekoormatud liiklussõlmedest


Loovutusala

Piirkond laos (keskmiselt 10-15% lao pindalast), mida kasutatakse kaupade komplekteerimise ja pakkimise järgseks hoiustamiseks enne kauba loovutamist kliendile või vedajale. Loovutusalal või selle läheduses paikneb tavaliselt ka pakkimisala.

   

23. oktoober 2017 20:36

Märksőna vői firma nimi

   OTSI