Avaleht E-raamat Reklaam Kontakt

Teemad

ETTEVŐTTED
KASULIKUD LINGID
TEHNOPARGID
UUED SUUNAD
KASULIK TEADA
SEADMESOOVITUS
LOGISTIKA TERMINID
SEADUSED
LAOMAJANDUSE ABC
KOOLITUS ja SEMINAR
UUDISKIRI
Äripäev "LOGISTIKA"
LAOPINNAD (uuring)
PALGAUURING

Kas oled läbinud laojuhtimise kursuse?


Küsitluste arhiiv

www.aripaev.ee, 22.02.2011, Rivo Sarapik

Veebruarist kehtima hakanud uued laonduse eeskirjad panevad senisest paremini paika kaubaomaniku, laopidaja ja panga vahelised suhted.

Eesti Logistika- ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni eestvedamisel hakkasid veebruarist kehtima vabatahtlikud ladustamise üldtingimused. Kui ekspedeerimise ja autovedude tingimused kehtisid Eestis juba aastaid, siis laondus oli seni raamistamata.

Töörühma juhi Jaan Lepa sõnul valmisid nii ühe valdkonna nn sisekorraeeskirjad, mis põhinevad rahvusvahelisel praktikal ja on kohandatud Eesti õigusruumi ning kehtivad siis, kui osapooled on selles kokku leppinud.

Üldtingimuste väljatöötamises osalenud ASi Schenker tegevdirektor Meelis Arumeel ja OÜ Unieveem Eesti tegevjuht Mart Melles kommenteerisid, et vajaduse tingimuste kui kvaliteedistandardi järele tekitas olukord, kus ladustamise lepingutes kliendiga ei olnud otstarbekas kõiki võimalikke olukordi läbi kirjutada ja seetõttu viis hiljem probleemide tekkimisel lahenduste otsimine kohtus käimiseni.

Põhjus oli ka see et Eesti pangad hakkasid laopidajatele vastuvõtmatult võlaõigusseadust tõlgendama, soovides omad riskid maandada laopidajate arvel.

"Tekib olukord, kus kaup müüakse võlgade katteks maha ning pank kui kauba uus omanik on eelkõige mures oma raha pärast ja teises järjekorras saab oma kulud kaetud, kui raha jääb, laopidaja, kes on teinud kulutusi kauba ladustamisel," selgitasid Arumeel ja Melles. "Nüüd on nende tingimuste alusel õigus laopidajal kaupa kinni pidada ning esmalt kaetakse laopidaja kulud ja siis alles ülejäänute omad."

Pank tuleb mängu ka seoses laokirjaga. Sellele on pühendatud terve üldtingimuste II peatükk, mille järgi on nüüd nüüd kolm osapoolt - kaupa ladustav laopidaja, kolmandalt osapoolelt ehk pangalt laenu saanud kauba omanik ja pank.

"Selline mudel toimub mujal maailmas juba edukalt üle 50 aasta, kuid Eestis on veel üsna uus. Üldtingimuste kohaselt maandatakse riskid selliselt, et ladustaja ei anna kauba omanikule kaupa välja enne, kui pank on seda aktsepteerinud ehk klient on talle väljaviidava kaubakoguse eest tasunud. See osa puudutab just kaupu, mida Eestis ladustatakse ja viiakse kolmandatesse maadesse," lisas Melles.

Et laondus on tihti rahvusvahelise kaubavahetuse osa, kasutavad Eesti laopidajad nüüd Euroopa laopidajatega analoogilisi mängureegleid, lihtsam on sõlmida lepinguid klientidega väljaspool Eestit ja saada oma tegevusele kindlustust.

Ettevõtted tingimuste vajalikkuses siiski üht meelt ei ole. Näiteks Via3Li tegevjuht Elmer Maas leiab, et ei oska enda ärile neist kasu või kahju näha. "Usun, et üldtingimustest on abi alustaval ettevõtjal või tudengitel, et ennast teemaga kurssi viia," lisas Maas.

Seni lähtus ettevõte tema sõnul lepingute sõlmimisel ühelt poolt kliendi nõudmistest ja vajadustest ning teisalt seadusega ette nähtust, näiteks toidu- ja veterinaarameti nõuded toiduainete käitlemisele. "Ettevõttesiseselt lähtume oma tegevuses ISO 22 000 raames enesele kehtestatud reeglitest," lisas Maas.

Kommentaar

Laopidaja vastutus tasub kliendil selgeks teha
Marko Paatsi
Swedbanki kaubavoogude finantseerimise osakonna juhataja


Kui üldtingimustes sätestatu ühtib poolte arusaamaga omavaheliste õiguste-kohustuste tasakaalust, hoitakse aega kokku läbirääkimiste ja dokumenteerimise pealt.

Kliendid peaksid lisaks ladustamislepingule kindlasti ennast kurssi viima ka vastavate üldtingimustega, eriti oluline on endale selgeks teha laopidaja vastutus, sest tavaliselt määratletakse üldtingimustes vastutuse piirid, mis kuuluvad hüvitamisele laopidaja süül tekkinud kahjude puhul. Üldine praktika on, et maksimaalselt 2 SDRi (2,31 eurot) kahjustunud/kadunud kauba kilogrammi kohta, kuid mitte rohkem kui 100 000 SDRi (115 452,38 eurot) ühe juhtumi või juhtumite kohta, mille on põhjustanud sama sündmus. Seega on laopidaja vastutus väga piiratud.

Soovitus oleks kindlasti kauba omanikul oma kaup kindlustada võimalikult laia kindlustuskattega ning tunda huvi, kas laopidajal on olemas vastutuskindlustus ning millised on konkreetse kindlustuse hüvituspiirid.

Pane tähele

Ladustamise Üldtingimused

* Kinnitas Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) üldkoosolek 27. jaanuaril.
* Töötas välja ELEA moodustatud laopidajate töörühm, mida juhatas ELEA liige, DSV Transport ASi juhatuse esimees Jaan Lepp. Toetas EAS logistikateenuste klastri projekti raames.
* Reguleerivad kaupade ladustamisel laopidajate ning nende klientide õigussuhteid ning kaitsevad kliente vähemalt sätestatud ulatuses.
* Tuginevad Amsterdami-Rotterdami ladustamise tingimustele, mis on registreeritud 1. märtsil 1994.
* suuremad muutused Mõlemad lepingupooled omavad lepingupõhja, kus on käsitletud enamik võimalikke tekkivaid probleeme. See ei tähenda, et teatud tingimusi ei või lahendada kliendikohaselt, peab ainult meeles pidama kindlustustingimusi.
* Selgemaks saavad kauba ladustamisega seotud õigused ja kohustused laopidaja, kauba finantseerija ja kindlustaja ning valdaja vahel.
* Oluline on II peatükk, mis reguleerib laokirjaga seonduvaid küsimusi.
* Jõustusid 1. veebruaril 2011.

Mis on mis

Laokiri

* Kauba väärtpaber, mis annab selle seaduslikule valdajale õiguse nõuda laopidajalt ladustatud kauba väljaandmist jne.
* Reguleeritud üldtingimuste II peatükis.
* Loob eelise ka börsikaupade ladustamiseks Eestis, sellisel juhul oleks kolmas osapool börs, kuid enne seda on vajalik börsi aktsepteeringu saamine näiteks Tallinna Sadamale.

Vaata ka

> www.elea.ee - Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni kodulehel on üleval ladustamise ja kaubavedude üldtingimused.

> Võlaõigusseadus - Laoleping

   

25. juuli 2017 02:45

Märksőna vői firma nimi

   OTSI