Avaleht E-raamat Reklaam Kontakt

Teemad

ETTEVŐTTED
KASULIKUD LINGID
TEHNOPARGID
UUED SUUNAD
KASULIK TEADA
SEADMESOOVITUS
LOGISTIKA TERMINID
SEADUSED
LAOMAJANDUSE ABC
KOOLITUS ja SEMINAR
UUDISKIRI
Äripäev "LOGISTIKA"
LAOPINNAD (uuring)
PALGAUURING

Kas oled läbinud laojuhtimise kursuse?


Küsitluste arhiiv
Artikkel: http://www.laadur.ee/tostukid/abi/

Ökonoomne ost = odav alghind?

Uue tõstuki ostmise puhul ei ole täna enam tegemist lihtsa hinnavõrdlusega. Ostu eeluuringud on arenemas omaette teadusharuks, sest ettevõtted analüüsivad järjest suuremat andmehulka õige kasutuse ja kasutuskulude kohta.

Tõstukimüüjad on sageli näinud kliente ostmas sama tüüpi tõstukeid vanade asemele, ehkki kliendi vajadused on vahepeal muutunud. Korraliku analüüsita võidakse ostuotsus teha ainult hinna põhjal, mis aga võib tuua kaasa kõrged kasutus- ning hoolduskulud.

Andmete kogumine võimaldab aru saada, kuidas ettevõtted hetkel oma tõstukeid kasutavad. Sageli usutakse, et tõstuki mahakandmisperiood on 7-10 aastat. Olenevalt kasutuse ja keskkonna karmusest võib tõstuki väljavahetamine olla vajalik palju lühema perioodi järel. Näiteks, kui tõstukid töötavad kõrge niiskuse või korrosiooniohu tingimustes, kuluvad elektrilised komponendid ja liikuvad osad, nagu laagrid jms, kiiremini. Samuti on masina eluiga lühem tiheda töötsükliga kasutuses või tehastes, mis töötavad kolm vahetust päevas ning seitse päeva nädalas.

Ettevõtted peaksid jälgima aja jooksul toimuvaid muutusi oma tööprotsessides ning kohandama materjalikäsitlusvahendid muutunud vajadustele vastavaks. Näiteks: ettevõttes, kus varem hoiti tootmisprotsessi ajal uksi lahti, suleti need peale õhukonditsioneeri paigaldamist. Sellest tulenevalt vahetati seni edukalt töötanud LPG gaasitõstukid välja elektritõstukite vastu, et vähendada heitgaase. Teisal on tavaks hoida tõstukeid ringluses raskemate ja kergemate tööprotsesside vahel, et pikendada nende elutsüklit.

Tootlikkuse mõõtmine ja soodustamine

Enamasti soovivad kliendid tõstukit, mis on usaldusväärne, kõrge tootlikkusega ning madalaimate käitluskuludega elutsükli jooksul. Nende eesmärkide määratlemine ja saavutamine on tõstukite puhul aga tõsiseks väljakutseks. Tootlikkust, näiteks, võrdsustatakse minimaalse seisuajaga, kuid paljud ettevõtted ei tea tegelikult, kas nad kasutavad oma tõstukiparki efektiivselt.

Sageli kasutatakse ettevõtetes tõstukeid vähema koormusega, kui arvatakse, mis võib mõjutada tõstuki elutsükli arvutusi ning lõppkokkuvõttes tootlikkust. Tegeliku tööaja mõõtmine suhtes võimaliku tööajaga annaks parema täpsusega ülevaate sellest, kui palju tõstuk töötab. Näiteks, kaheksatunnise vahetuse ajal võib tõstukijuht kasutada masinat ainult 5,5 tundi, kui mõõta ka ooteaegu.

Tegeliku tööaja mõõtmise tulemusel on sageli võimalik tõstukiparki optimeerida. Näiteks: ühes ettevõttes, kasutati samas asukohas osakonnas A kahte tõstukit hommikul, osakonnas B aga kaht teist tõstukit pärastlõunati. Et õigupoolest vajati poole vähem tõstukeid, saadi aru alles siis, kui ükskord kõik neli tõstukit vajasid väljavahetamist.

Teine tootlikkust mõjutav asjaolu on tootmishoone või lao omapära. Võimalik on kasutada kitsa tööalaga tõstukeid, et suurendada kasutatavat põrandapinda. Samas on soovitav laadimisalades kasutada väiksemaid, madalama tõstekõrgusega tõstukeid, ning suuremaid, rohkem maksvaid tõstukeid ainult alades, kus toodet on vaja tõsta palju kõrgemale.

Sageli hoitakse tõstukipargis liiga palju tõstukeid, sest puudub põhjalik arusaam tõstukite tootlikkuse tõstmise võimalustest. Tihti hoitakse "tagavaratõstukit" puhkudeks, kus on vaja kiiret asendust. Samuti on mõnel pool tavaks hoida alles "Jaani tõstuk", kus üks tõstukijuht kasutab üht kindlat tõstukit, pööramata tähelepanu muudele tootlikkust mõjutavatele asjaoludele.

Kulude jälgimine on kasumlik

Kuna tõstukite kasutamine on mitmetahuline ning muutuv protsess, jälgivad ettevõtted järjest enam erinevaid kulusid, mis on tõstukipargiga seotud. Kasutustiheduse ja kulude võrdlemine võimaldab tõstukiparki optimeerida, samas tootlikkust tõstes. Paraku õõnestatakse seda protsessi sageli, kui jäetakse olulised kulud eraldamata gruppidesse, mis näitaks tõstukite kasutust tegelikkusele vastavalt.

Probleemiks on tihti, et tõstuki omamise kulud on "hall ala". Kulude jälgimine on igal juhul omaette väljakutse, aga rasketes majandustingimustes on andmekogumise protsess sageli eriti vähetõhus või lausa puudub. Tihti võidakse teada tõstuki kasutuskulusid 12kuulise perioodi kohta, kuid mitte midagi enamat.

Kulude jälgimise tarkvara on pakkuda nii tõstukitootjatel kui muudel allikatel. Enim võidavad aga siiski ettevõtted, kes andmete kogumisele tõsiselt eesmärgiks võtavad. Tõstukimüüja jälgib kliendi jaoks hoolduskulusid, kuid tekib veel teisi kulusid, mida sageli arvesse ei võeta. Kulude jälgimisel on sageli probleemiks, et ettevõttesiseselt pannakse küll protsessid paika, kuid nende tegeliku igapäevase täitmise jälgimise asemel suundutakse edasi muude säästuprogrammide juurde.

Üks põhilisi jälgitavaid kulusid on näiteks varuosad, ja nende kohta käivate kulude eristamine on oluline, et mõista kulude tegelikku käitumist. Näiteks telliti ettevõttesse odav, kuid suurekaaluline varuosa lennupostiga, et vähendada seisuaega. Maksumuse arvele võtmisel aga ei eristatud transpordi ning varuosa maksumust üksteisest. 

Samuti on soovitatav odavamate varuosade soetamisel jälgida nende vahetamise sagedust. Näiteks: sama elektrilise komponendi odavamal versioonil on väiksem vedru, mis vajab sagedasemat vahetamist, kui kallima komponendi parema kvaliteediga vedru.

Kas lisaks osade maksumusele on hoolduskulude järgi võimalik leida väärtuslikke kasutusandmeid? On, kui ettevõtted eristavad kõiki kulude liike. Näiteks on võimalik lisaks gaasi maksumusele mõõta ka aega, mis kulub tõstuki gaasiballoonide täitmisele. Samuti on oluliseks kuluks asendustõstuki rentimine teise tõstuki remondi ajaks, nagu ka asendustõstuki transpordikulud kliendi asukohta.

Tõstukite kasutamine võib samuti tekitada kõrgeid ülalpidamiskulusid. Paremini tuleks jälgida akude ja laadijate kulusid. Tihti võib tõstukijuht laadida akut igal võimalusel, paaritunniste kasutamiste vahel. See ei sobi aga soovitatava kaheksatunnise tsükliga: kaheksa tundi tööd, kaheksa laadimist ning kaheksa tundi mahajahtumiseks peale laadimist. Akude vale laadimine võib tuua kaasa tõstuki ülekuumenemise, mis lühendab aku eluiga.

Kulude mõjutajate otsimine toob sageli üllatavaid vastuseid. On juhuseid, kus ettevõtted leiavad, et oluline tõstukikulude mõjutaja on tõstukijuht. Näiteks, ettevõttes, kus oli kasutusel kakskümmend tõstukit, oli kahe uuema tõstuki kasutuskulu rohkem kui 6 $ tunnis, ning sageli vajasid vahetamist osad, mis selliste uute tõstukite puhul harilikult üles ei ütle. Kaks väikseimate kasutuskuludega tõstukit maksid 0,49 $ ja 0,51 $ tunnis.

Tõstukifirma soovitas kliendile vahetada omavahel tõstukijuhid suurimate ja väikseimate kasutuskuluga tõstukitel. Koheselt oli ümber pööratud ka kulude skeem, seega sai selgeks, et probleemi allikaks olid tõstukijuhid, mitte tõstukid.

Ostuhind on ainult jäämäe tipp (Lisasäästu võimalused tõstukipargi haldamise programmis)

Omandamine:

1-2%

Omandamine ja kasutus (k.a. tõstukijuhtide koolitus):

4-6%

Omandamine, kasutus ja reengineering*:

13-15%

Copyright © 2003 Reed Business Information - US http://www.cahners.com

   

23. oktoober 2017 20:38

Märksőna vői firma nimi

   OTSI