Tõstukid

Tõstukite määratlus ja liigid

Tõstuki all mõistetakse oma jõuallika abil vabalt liikuvat lähisiirdamisseadet, mis on mõeldud koormate vedamiseks, lükkamiseks, tõstmiseks või virnastamiseks. Toodetakse kümneid erinevaid tõstukimudeleid. Tõstukite tõstevõimed on vahemikus 0,5 - 42 t. Jõuallikana kasutatakse tõstukitel diisel-, bensiini-, gaasi- ja elektrimootoreid.

Tõstukid võib jaotada nende otstarbe, võimaluste ja ehituse järgi tinglikult järgmistesse rühmadesse:
• siirdamistõstukid
• tugiratastõstukid
• lükandmastiga tõstukid
• pöördkahvliga tõstukid
• komplekteerimistõstukid
• kombitõstukid
• vastukaal- ehk frontaaltõstukid

Tõstukeid iseloomustavad peamiseIt alljärgnevad tehnilised parameetrid:

• tõstejõud
  Tõstuki tõstejõu all mõeldakse maksimaalset lubatud suurimat koormust kaaluühikutes (kg, t), mida on lubatud tõstukiga pidevaIt töötades tõsta ja teisaldada. Maksimaalne koormus ei ole üldjuhul lubatud kõrgete tõstete puhul.
  
  
• tõstekõrgus
  Tõstuki tõstekõrguse all mõeldakse selle tõstekahvlite suurimat võimalikku kõrgust meetrites milleni on tõstuk võimeline pidevaIt töötades vabalt koormusi tõstma.
  
  
• pöörderuum
  Tõstuki pöörderuumi all mõeldakse ruumiosa läbimõõtu meetrites, kus tõstuk on võimeline end risti pöörama.
  
  
• masina ehituslik kõrgus
  Masina ehituslik kõrgus on tõstuki kõrgeim punkt, kui kaup on tõstukil transpordiasendis. Seda on vaja silmas pidada koridoride ja ukseavade läbimisel.
  
  
• vabatõste
  Kui töötatakse madalates kohtades (näiteks haagised ja furgoonid), võib juhul kui kaupa on vaja ladustada kahes kõrguses, osutuda vajalikuks vabatõste, so tõste, mille juures masti kõrgus ei suurene enne, kui tõstekahvlid on jõudnud masti tippu.
  
  
• tööpind
  Tööpind on põrandapind, millel pidevaIt töötatakse. Kaasaegsete laotõstukite kasutamisel kehtivad põrandapinna siledusele ja tugevusele suhteliseIt ranged nõuded. Nii näiteks peab lao põrand siirdetõstukite kasutamisel pidama vastu survele vähemalt 100 kg/cm^₂.
  
  
• jõuallikas
  Sisepõlemismootorites kasutatakse kolme kütuseliiki: diiselkütus, bensiin ja gaas. Diiseltõstukid on sobivad töötamiseks õues ja suurtes, hästi ventileeritavates siseruumides. Diiseltõstuki ekspluatatsioonikulud on madalad ja vastupidavus suur.
  
  
• raskuskese
  Iga objekti raskuskeskmeks on üks punkt, milles objekt on igas suunas tasakaalus. Raskuskese on üks punkt, milles objekt on igas suunas tasakaalus. Raskuskese on teiste sõnadega homogeensete objektide massikeskpunkt (näiteks kuubi kujulise homogeense puukoorma raskuskese on kuubi keskel).  Mittehomogeensete objektidest koosneva koorma raskuskese leidub täis (raskete) ja tühjade alade keskpunktis.
  Tavaliselt on tühja tõstuki raskuskese umbes mastide ja aku vahelisel alal. Kui tõstuk võtab koorma peale on tõstukil ja koormal uus ühine raskuskese. Laotõstuk säilitab stabiilsuse siis, kui koorma raskuskese ja tõstuki raskuskese on veotelje ja tagarataste telje vahel. Kahe telje vaheline ala tähistab stabiilsusala.
  

Bensiinimootoriga tõstukeid kasutatakse üldjuhul töötamisel välitingimustes. Võrreldes diiselmootoriga tõstukitega on eelisteks madalam ostuhind, puuduseks aga väiksem ressurss ja heitgaaside suurem toksilisus.

Gaasiga töötavaid sisepõlemismootoriga tõstukeid on võimalik kasutada nii väljas kui ka sisetingimustes, puudusteks on aga tülikam ja aeganõudvam tankimine ning eritingimuste loomine gaasiballoonide tagavara hoidmiseks. Valmistatakse ka gaasi-bensiinimootoriga tõstukeid, mis on suhteliselt universaalsed.

Elektritõstukite eelisteks on väiksem pöörderuum, peaaegu olematu müratase, suur töökindlus ja madalad hoolduskulud. Puudusteks on samas suhteliselt kõrge hind ja tööressursi piirang, mis on määratud akude mahutavuse ja tõstuki kasutamise intensiivsusega. Akude laadimistsükkel nõuab oma aja ja selle jooksul ei ole võimalik tõstukit kasutada (välja arvatud akude vahetuskomplekti kasutamine). Akusid on vaja vahetada üldjuhul iga 5-6 aasta järel, samas on aga akud suhteliselt kallid.

Vaata lisaks:
Tõstukite müüjad, rentijad ning hooldajad
Ohutusjuhendid