Ajaloost

Laonduse ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Algselt hakati varuma ja ladustama põllumajandussaadusi eesmärgiga hoida ära võimalikku naIjahäda. Esimesteks ladudeks olid viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tollal tähtsat sotsiaalset ja kaubanduslikku funktsiooni.

Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks idamaadest. Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne realiseerimist ladustama.

Tööstusrevolutsiooni käigus siirduti käsitöönduslikult tootmiselt masintootmisele, mis tõi kaasa ülemineku üksikute, tellitud toodete valmistamiselt suurte tootepartiide masstootmisele. Ladustamine kujutas endast nii võimalust, kui vajadust hoida suuri kaubakoguseid enne müüki. Nõudlust prognoositi vähe ja tarbijate erinevate vajaduste rahuldamiseks toodeti kaupu üha enam ladudesse. Tolleaegne marketingifilosoofia väitis, et müük kaotatakse, kui laos puudub toodete tagavara.

Seoses raudteede kasutuselevõtuga 19. sajandil hakati ehitama ladusid raudteesõlmedesse. Raudteevedude arenedes mindi üha enam üle kaupade transiitveole. Sellega koos arenes välja vaheladustamine - nn transiidiladustamine suurtes raudteesõlmedes. Transiitkaupu võis hoida sellistes transiidiladudes ilma ladustamise eest eraldi tasumata isegi kuni aasta. Eelmise sajandi keskel ehitati transiidi parerna teenindamise eesmärgil sisemaa linnades asuvatesse raudteesõlmedesse suuri privaat- ja kolmanda osapoole laokomplekse. Selliste transiitladude esmane funktsioon oli pakkuda kaupade ajutise hoiustamise võimalust teekonnal lähtepunktist sihtpunkti.

 
Transpordiviiside ja -vahendite arenedes ei olnud võimalik efektiivselt kasutada varem ehitatud multifunktsionaalseid terminaliladusid. Pärast Teist Maailmasõda võeti laonduses laialdaselt kasutusele tõstukid. See võimaldas muuta ladustamise efektiivseks läbi hea ruumikasutuse. Alustati tõstukite sõidukoridoride ja riiulitega varustatud kõrgete laohoonete ehitamist. Ladustamine siirdus kesklinnas asuvatest raudteesõlmedest üle eeslinnadesse, kus maa oli odavam. Kuni 1970-ndate aastateni ehitati ladusid peamiselt sinna, kus oli ka raudtee. Arvestati, et ühe võimaliku viisina tuleb klientidele pakkuda alati ka võimalust vedada kaupu raudteel. Viimased kolmkümmend aastat on ehitatud palju ladusid ja terminale, mida teenindatakse ainult maanteetranspordi poolt.

Koos transpordi efektiivsuse kasvuga viimastel aastakümnetel on saanud võimalikuks vähendada oluliselt ladude paigutuse tihedust. Kui kindla regiooni teenindamiseks vajati varem näiteks sada laokompleksi, siis käesoleval ajal saadakse hakkama mitu korda väiksema ladude arvuga. See on saanud võimalikuks tänu maantee- ja õhutranspordi veoaegade olulisele lühenemisele.

Kasutatud materjal:
LOGY Competence OY materjal