Väärtusahelad

Logistilisi ahelaid vaadeldakse üha enam väärtusahelatena, so. selliste ahelatena, milles materjalide ja kaupade transportimise, käsitsemise ja informatsiooni vahetamise käigus toodetakse lõpptarbijale lisaväärtust. Väärtusahel moodustub ettevõtte selliste tegevuste ketist, mille abil toodab ettevõte lisaväärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtrtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada.

Globaalse konkurentsi muutumine pingelisemaks, informatsiooni liikumise hõlbustumine, kaupade vaba liikumine ja ühise valuuta kasutuselevõtmine eeldab logistiliste ahelate haldamise efektiivsemaks muutmist. See võib tähendada nii ohtusid kui ka uusi võimalusi. Nõudlus ja turud kasvavad koos majanduse üldise kasvuga, jaotuskanalid muutuvad mitmekülgsemaks. Ülesannete jaotus ja rollid väärtusahelas muutuvad koos uue tekkinud olukorraga. Väärtusahela erinevad osapooled - tööstus, kaubandus ja teenuste tootjad peavad ümber määratlema, täpsustama ja muutma oma strateegiaid ning traditsioonilisi tegutsemisviise.

Väärtusahelate toimimine on seotud nelja eri tüüpi voogude juhtimisega. Need on materjalivoog, selle liikumisega seotud teenuste voog, informatsioonivoog ja rahavoog. Materjalivoog on muude voogude hulgas keskne ja primaarne. Ülejaanud voogusid võib vaadelda kui sekundaarseid, mis on esile kutsutud materjalivoogude poolt.

MateIjalivoog on toodang (kauba kujul), millele lisatakse erinevaid logistilisi või tehnoloogilisi operatsioone teatud ajaliste intervallide järel. Materjalivoog muutub teatud kindlal ajahetkel materjali varuks. Üldjuhul muutub voog varuks siis, kui lõpeb veotsükkel ning algab hoiustamise ja lao- või terminalikäsitsemise tsükkel. Teisiti öeldes, liikumises olevaid materjale ja kaupu nimetatakse logistikas voogudeks, seisvaid aga varudeks.

Kui logistilistes ahelates on palju erinevaid osapooli, võib tekkida mitmeid punkte, kus materjalivood peatuvad lühemaks või pikemaks ajaks. Kaupade igasugune peatumine terminalides ja ladudes on aga seotud arvestatavate kuludega, mis kaetakse üldjuhul kauba omaniku poolt ja mis lisatakse lõppkokkuvõttes kauba müügihinnale. See on saanud logistilise ahela osapooltele selgeks, mistõttu püütakse tulIa ahelates toime võimalikult väikeste varudega, kuna varudega on üldjuhul seotud logistilise ahela lülide - ettevõtete käibekapital.

Varude hoidmine põhjustab organisatsioonile peale ostu-, veo- ja laokulu ka muid kulusid. Nendeks on riiklikud maksud (käibemaks ja muud erinevad maksud). Varudega on seotud hulk käibekapitali, mis aeglustab kapitali ringlemiskiirust ja vähendab selle tootlikkust.

Teisest küljest on negatiivsed tagajärjed ka sellel, kui püütakse hakkama saada ilma varudeta või hoitakse neid vähesel määral. Puuduliku klienditeeninduse ja kaotatud müügi tõttu jääb saamata osa tulu või tekivad tootmises ülisuured, nn. puudumiskulud. Varude puudumine või töötamine põhjendamatult väikeste varudega võib tuua endaga kaasa vahel isegi suuremad kulud kui ülemaaraste varude hoidmine.

Logistikas on saanud üheks põhiküsimuseks varude hoidmine majanduslikult põhjendatud tasemel. Varude juhtimisega tegelevad töötajad peavad seetõttu väga hoolega kaaluma kõiki varude olemasolu või nende puudumisega seotud kulusid ja otsustama, millise varude määraga on majanduslikult kõige õigem töötada - ettevõtte tarvis on vaja leida konkreetsetes oludes kompromiss varude suuruse osas. See kompromiss leitakse üldjuhul veo- ja laokulude vahel. Ostes ja transportides korraga suuri kaubapartiisid, saadakse enamasti soodne ostu- ja veohind. Samas hoitakse kaupa ülemäära kaua laos, millega kaasnevad suured laokulud. Ostes ja vedades korraga väikseid koguseid, on ostu- ja veohinnad kõrgemad, samas laokulud aga väiksemad. Teatud tingimustes pole välistatud ka võimalus saada hakkama ilma varudeta.