Tolliladustamine

                                                                                                                                                                          Lisatud 15.05.2009

Tollilaos saab ladustada ühendusevälist kaupa imporditollimaksu tasumata ja ilma et sellele kohaldatakse kaubanduspoliitilisi meetmeid.

Tollilao võimalused:

1. Kauba ladustamine on tähtajatu(va ühise põllumajanduspoliitika alla kuuluvad kaubad, mille puhul toll võib määrata tähtaja)
2. Kauba ladustamine peale ajutise ladustamise lõppu, seestöötlemist, ajutist importimist
3. Koosladustamine(ühenduse kaup + ühenduseväline kaup koos)
4. Asumine tolliterminaliga samal pinnal ja samas mahutis
5. Seestöötlemine, tollikontrolli all töötlemine tollilaos
6. Kauba omanikuvahetus tolliladustamist katkestamata
7. Kauba komplekteerimine, müügieelne ettevalmistus - maksumärkide kleepimine
8. Kauba osaline väljastamine(partii jagamine
9. Ladustamine väljaspool tolliladu
10. Virtuaalne tolliladu
11. Läbiva transiidi katkestamine maksumärkide kleepimiseks, kauba komplekteerimiseks, suurema saadetise kogumiseks jms
12. Kaup on kõikidest impordimaksudest vabastatud
13. Võib hoida samaaegselt ka ühenduse kaupa(eraldi ladustatult)
14. Tolliterminali/tollilao proportsioonid muudetavad
15. Imporditavate tubakatoodete maksumärgistamine
16. Alkoholi maksumärgistamine
17. Kaupa võib ühest tollilaost teise üle viia.

Piirangud:

Kauba suhtes kavandatavad tavalised käitlemistoimingud, seestöötlemine või töötlemine tollikontrolli all ei tohi olla ladustamisega võrreldes ülekaalus.

Tolliladu ei tohi kasutada kauba jaemüügi eesmärgil. Erandi moodustavad kaubad mille jaemüük on imporditollimaksudest vabastusega:

• kolmandatesse riikidesse suunduvatele reisijatele
• diplomaatiliste või konsulaarkokkulepete alusel
• rahvusvaheliste organisatsioonide liikmetele või NATO relvajõududele

Mis on tolliladu?

Tolliladu on selle pidaja kasutuses(omanduses või rendil) olev hoone, ruum, ruumi osa, taraga piiratud valvatav territoorium või vedelike ladustamiseks ettenähtud statsionaarne mahuti. Ruumi osa peab olema selgelt märgistatud.

Kui territoorium ei ole taraga piiratud peab see olema selgelt märgitud tolli poolt heakskiidetud viisil.

Tolliladu võib olla ka mistahes tolli poolt heakskiidetud ja tollijärelvalve all olev koht kus võib ettenähtud tingimustel kaupa hoida.

Tolliladu võib olla Eestis registreeritud punkrilaev.

Tolliladu võib asetseda tollikontrolli tsoonis. Tollilaod nagu tolliterminalidki asutatakse reeglina logistiliste sõlmpunktide - raudteejaamade, sadamate, lennuväljade, maanteede ristumiskohtade läheduses. Erandiks võib olla eratolliladu.

Toll võib ajutise ladustamise rajatised heaks kiita ka tollilaona.

Ühte kohta ei või üheaegselt määrata enamaks kui üheks tollilaoks.
üles

Tollilao liigid.

Avalikud tollilaod:

• A-tüüpi ladu, kui vastutus lasub laopidajal
• B-tüüpi ladu, kui vastutus lasub ladustajal
• F-tüüpi ladu, kui ladu peab toll

Avalikus tollilaos on võimalik igal isikul kaupa ladustada.

Ladustaja vastutab nende kohustuste täitmise eest, mis tulenevad kauba suunamisest tolliladustamisprotseduurile.

Eratollilaod:

• D-tüüpi ladu, kui vabasse ringlusse lubamiseks kasutatakse kohapeal toimuvat tollivormistust ja selle aluseks võib olla kauba laad, tolliväärtus ja kogus, mida tuleb arvesse võtta kauba protseduurile suunamise ajal
• E-tüüpi ladu, kui rakendatakse protseduuri, kuigi kaupa ei pruugi ladustada tollilaoks määratud kohas
• C-tüüpi ladu, kui ei kohaldata kumbagi punktides a ja b nimetatud eriolukorda
• E-tüüpi ladu käsitlevas loas võib ette näha, et rakendatakse D tüüpi lao suhtes kehtivaid protseduure

Eratolliladu võib kauba ladustamiseks kasutada ainult laopidaja. Laopidaja ei pea olema alati kauba omanik.

A-, C-, D- ja E-tüüpi lao võib heaks kiita komisjoni määruse (EÜ) nr 800/99 (EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11) artiklis 40 nimetatud pardavarulaona(põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi alusel ette makstavad toetused kui tooted on 30 päeva jooksul alates ekspordideklaratsiooni vastuvõtmisest paigutatud tolli kontrolli all olevatesse rajatistesse selleks, et tarnida ühenduse piires pardavarusid merelaevadele või rahvusvahelisi lende, sealhulgas ühendusesiseseid lende sooritavatele õhusõidukitele).

Ühtset luba( mitmes liikmesriigis tegutsemiseks) võib taotleda ainult eratollilaole.
Eesti toll aktsepteerib valdavas enamuses A- ja C tüüpi tolliladude pidamist, ehk selliseid tolliladusid kus vastutus lasub tollilao pidajal.

Üldised nõuded tollilaole

Tollilao sisse- ja väljapääsud ning mahutid peavad võimaldama tollitõkendi panemist.

Kui tollilaoks on ruumi osa, mis ei võimalda tollitõkendeid paigaldada ainult tolliladustatud kaubaga osale, paigaldatakse tõkend kogu ruumi väljapääsudele.

Tara ei tohi võimaldada transpordivahendi läbisõitu ilma sissemurdmisjälgi jätmata või tollitõkendit rikkumata.

Tara peab olema selline et seda ei ole võimalik ilma tööriistu kasutamata lahti monteerida(nt omavahel kinnitamata võrkaia moodulid ei sobi sel põhjusel).

Kaupa ei tohiks olla võimalik tollilaost välja toimetada ilma sissemurdmisjälgi jätmata või tollitõkendit rikkumata.

Konkreetsed nõuded võivad tollilaoti erineda sõltuvalt tollilao liigist, selle territooriumi, -ruumide paigutusest, seal ladustatava kauba omadustest jm kriteeriumitest.

Täpsed tollipoolsed nõuded selguvad seega alles siis, kui peale loa taotluse esitamist tutvuvad ametnikud taotletava tollilaoga selle asukohas.
üles

Kuidas saada luba?

Luba tollilao pidamiseks saab taotleda ainult ühenduse(EL) isik.

Majandusliku põhjenduse(äriplaani) olemasolu korral tuleb esitada taotlus tollilao pidamise loa saamiseks kas elektroonses andmetöötlussüsteemis või tavaposti teel tollilao asukohajärgsele piirkondlikule MTK- le.

Taotluse võib esitada ka MTK- le mille piirkonnas on taotleja keskne raamatupidamine.

Kui soovitakse üheaegselt nii tollilao kui ka -terminali avamist samadel pindadel siis märgitakse see ära taotluses.

Taotlusele märgitakse loa taotleja nimi, isiku- või registrikood, aadress, majanduslik põhjendus tollilao loa taotlemiseks ning taotlusele lisatavate dokumentide loetelu.

Paberkandjal esitatavale taotlusele ja lisadokumentidele märgitakse selle esitamise kuupäev ning loa taotleja esindaja allkiri(infosüsteemi kaudu esitamisel on isiku tuvastamine juba toimunud sisselogimisel).

Taotluse ja lisadokumentide esitamisel elektroonilisel teel(e - postiga) peab see olema allkirjastatud digitaalallkirjaga.

Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

• territooriumi, hoonete, ruumide ja punkrilaeva kuulumist taotlejale- või nende kasutusõigust tõendavad dokumendid
• territooriumi ja hoonete asendiplaan, kus on märgitud asutatava tollilao pindalad ja juurdepääsu teed
• vedelike hoiustamiseks ettenähtud mahutipargi ja torustike skeemid koos tehnoloogilise protsessi kirjeldusega, loetelu kauba mõõtmisteks sobivatest mõõtevahenditest ning Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni teatis metroloogilise kontrolli läbinuks tunnistatud mõõtemahutitest ja neid laadimissõlmedega ühendavatest torustikest, punkrilaeval lisaks lipudokumendi ärakiri
• hoone(te) plaanid, kus on märgitud asutatava tolliterminali ruumide pindalad ning sisse- ja väljapääsud(piisab eskiisist)
• Soovitus: Kuna laoti võivad nõuded ja -kokkulepped olla erinevad siis tuleks lisaks kirjeldada ka millised on territooriumi piirded, kuidas konkreetselt on eristatud tolliterminalis, tollilaos ja/või vabas ringluses asuvad kaubad, kas selleks on füüsiliselt eristatud(vaheseintega) ruumid, kasutatakse sisemiselt teisaldatavaid võrkaedu või nt markeeritakse erinevad alad värviliste joontega. Peale laoloa saamist peaksid nende dokumentide koopiad asuma- ja olema kontrollijatele kättesaadavad lao ruumides.
• ladustamis- ja hoiustamisvõimaluste kirjeldus (kütte- ja külmutusseadmete, estakaadide, tõsteseadmete jne olemasolu)
• töökorralduse eeskirja (edaspidi töökorraldus) projekt
• mõõtevahendite taatlustunnistused või vastavusdeklaratsioonid. Kui pädeval mõõtjal puudub võimalus kasutada mõõtevahendit, mis kuulub "Mõõteseaduse" § 7 lõike 3 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistusse, siis kalibreerimistunnistus
• mõõtmisi(kütuseaktsiisiga maksustatavad pakendamata vedelikud (v.a masuut ja põlevkiviõli tolliterminali või tollilao statsionaarses mahutis kauba vastuvõtmisel või vähemalt üks kord nädalas) teostava mõõtja pädevust tõendavad andmed
• laoarvestuse sise-eeskirjad ja aruannete vormide näidised
• tagatissumma määramiseks vajalikud andmed(Samaaegselt ladustatavate kaupade pealt arvutatud kuue kuu keskmine importimisel kogutav maksusumma ühes päevas. Tegevuse alustamisel on limiit samaaegselt ladustatavate kaupade pealt arvutatud suurim võimalik importimisel kogutav maksusumma.);
• laoarvestuse sise-eeskirjad
• Puistematerjalide hoiustamise või ladustamise korral esitab loa taotleja järelevalve tolliasutusele tolli rahuldavalt põhjendatud puistematerjalide iseärasustest või loomulikest looduslikest protsessidest tingitud kaaluliste muutuste piirnormid(nt sõltuvalt niiskusesisaldusest).

Puistematerjalide kaaluliste muutuste piirnormid sätestatakse töökorralduses.

Tollil on õigus nõuda taotluses esitatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente.

Enne loa väljastamist kontrollib toll lao nõuetele vastavust taotlusele märgitud asukohas.

Luba väljastatakse kui on esitatud tagatise olemasolu tõendav dokument(üldjuhul kindlustuse või panga garantiikiri).

Tollilao pidamise luba on tähtajatu.

Töökorraldus on tollilao pidamise loa lahutamatu osa.
üles

Kauba vastuvõtmine ja väljastamine

Tollilattu saabub kaup üldjuhul:

• tollitransiidiga
• tolliterminalist
• peale seestöötlemist
• peale ajutist importimist
• kinnipeetud kaup
• teisest tollilaost laopidaja vastutusel(ei vaja transiiti)
• otse laevalt või lennukilt maha laadituna

Ühenduse tolliterritooriumile toimetatud kauba ladustajaks on avaliku tollilao korral asjaomane ühenduse isik, kes esitab või kelle esindaja esitab tollideklaratsiooni kaubale tolliladustamise tolliprotseduuri rakendamiseks.

Eratollilao korral on kauba ladustajaks tollilao pidaja.

Kauba mahalaadimiseks ja tollitõkendi eemaldamiseks tuleb tollilt saada luba(va volitatud kaubasaaja tollitransiidil).

Kauba tollilattu paigutamisel tuleb tollideklaratsioon esitada hiljemalt kauba tollilattu paigutamisele järgneval tööpäeval.

Kaupadele, mille täpse koguse saab kindlaks määrata ainult tollilattu paigutamise või sealt väljastamise hetkel mõõtmise teel (näiteks mootorikütus, lahtised puistematerjalid jne), võib tolli eelneval kirjalikul loal esitada tollideklaratsiooni koos mõõtmistulemusi sisaldava dokumendiga pärast kauba laadimist.

Kui kauba suhtes rakendatakse protseduuri E-tüüpi laos, tehakse laoarvestuskanne, kui kaup laopidaja ladustamisrajatistesse saabub.

Märkus: Kui kaup saabus tollitransiidiga, siis tuleb sihttolliasutuses fikseerida kauba saabumine, saada tollilt kauba mahalaadimise luba, võtta kaup tollilattu vastu deklareerides selle tolliladustamisele ja seejärel lõpetada sihttolliasutuses transiidi protseduur(volitatud kauba saaja staatus lubab transiidi protseduuri ilma tollita lõpetada kui kaup on vastavuses. Kui mahalaadimisel tuvastatakse erisused tuleb ikkagi pöörduda tolli.).

Laoarvestus

Arvestuse pidamine

Tollilao arvestust peetakse elektrooniliselt. Arvestus on asukohapõhine(kui laoloal on 2 aadressi siis on eraldi laoarvestused mõlemale kohale).

A-, C-, D- ja E-tüüpi tolliladude puhul on isik, kes on määratud laoarvestust pidama, laopidaja.

F-tüüpi tollilao puhul peab ladu pidav tolliasutus laoarvestuse asemel tolliarvestust.

B-tüüpi tolllao puhul säilitab järelevalveasutus laoarvestuse asemel protseduurile suunamise deklaratsioone.

Ühenduse kauba kohta peetakse eraldi arvestust. Ühenduse kauba tollilattu paigutamisel märgitakse arvestusse kaubaveo saatedokumendil märgitud andmed (dokumendi nimetus, number ja kuupäev, kauba saatja nimi ja registri- või isikukood, kauba kirjeldus ja kogus).

Kui samaaegselt on väljastatud tollilao ja tolliterminali pidamise luba siis tollilaol ja tolliterminalil peab olema eraldi laoarvestus.

Arvestuses peab pidevalt kajastuma tolliladustamise tolliprotseduuril oleva ning tollilaos ladustatava kauba tegelik kogus.

Loa omanik peab säilitama dokumente, mille alusel kaup laoarvestusse kantakse, ja tolli nõudmisel need esitama. Dokumente võib säilitada ka elektrooniliselt.

Arvestusse kandmine

Kaup kantakse tollilao laoarvestusse kohe pärast kauba vastuvõtmist tollilattu või paigutamist tolli poolt aktsepteeritud kohta.

Kui tolliladu kasutatakse ka ajutise ladustamise rajatisena, tehakse laoarvestuskanne, kui protseduurile suunamise deklaratsioon on aktsepteeritud.

Kui aktsepteeritud tollideklaratsioonil märgitud andmete ja tegelikult vastuvõetava kauba vahel ilmnevad mõõtemääramatusest suuremad erinevused koostavad ladustaja ja tollilao pidaja erinevuste kohta akti kahes eksemplaris ja allkirjastavad selle.

Laoarvestusse kantakse alati andmed kauba tegelike koguste kohta.

Koostatud akt esitatakse tollilao pidaja poolt tollile kolme tööpäeva jooksul, kui töökorralduses ei ole kokku lepitud muud tähtaega.

Kõik tollilattu vastuvõetud kütuseaktsiisiga maksustatavad pakendamata vedelikud (v.a masuut ja põlevkiviõli) tuleb mõõta üle tollilao statsionaarses mahutis kauba vastuvõtmisel või vähemalt üks kord nädalas(Mõõtmisperiood märgitakse töökorraldusse).

Kui kauba vastuvõtmisel esmakordsel mõõtmisel avastatakse erinevus dokumentides või arvestuses märgitud ja kauba tegeliku koguse vahel (k.a. juhul kui erinevus jääb mõõtemääramatuse piiridesse), korrigeeritakse arvestust.

Inventuurid ja erinevused

Laopidaja viib läbi inventuurid töökorralduses sätestatud tähtpäevadel(see säte ei takista laopidajal iseseisvalt teostada lisainventuure vastavalt vajadusele). Tollil on õigus igal ajal nõuda täiendavate inventuuride tegemist.

Kui inventuuri käigus avastatakse erinevus laoarvestuses kajastatud ja tegeliku laoseisu vahel, koostavad ladustaja ja tollilao pidaja erinevuste kohta akti kahes eksemplaris ja allkirjastavad selle.

Tollilao pidaja peab sellest viivitamatult teavitama järelevalve tolliasutust

Kauba mõõtmisel inventuuri käigus korrigeeritakse laoarvestust, kui laoarvestuses kajastatud ja kauba tegeliku koguse vahel avastatud erinevus ületab mõõtemääramatust.

Kui tollilao pidaja tõendab tollile rahuldavalt, et puudujäägid on tekkinud enne kauba tollilattu toimetamist, vastutab puudujäägi eest eelmise tollikäitlusviisi eest vastutav isik.

Kaubakoguste mõõtmisel arvestatakse puudujääke mõõtmisperioodi või ühe tollideklaratsiooni alusel vastuvõetava kauba kohta eraldi kaupade lõikes, millel on sama kombineeritud nomenklatuuri alamrubriik, kaubanduslik kvaliteet ja tehnilised näitajad.

Tollilao pidaja vastutab puudujääkide eest ise, kui ta ei suuda tollile rahuldavalt tõendada, et puudujäägid või kahjustused on tekkinud ettenägematu olukorra tõttu või enne kauba tollilattu toimetamist.

Kauba ülejääkide osas rakendab tollilao pidaja või kauba omanik kaubale tollikäitlusviisi.

Kui kaubakoguse kaaluline muutus on tingitud loomulikest looduslikest protsessidest (kuivamine, aurustumine, niiskumine jmt) või kauba iseärasustest (nt vedelikud ja puistematerjalid) tingimusel, et ei ole rikutud kauba hoiutingimusi ning muutus on tolli rahuldavalt põhjendatud, ei loeta erinevust puudu- või ülejäägiks.

Arvestusest maha kandmine

Kaup kantakse arvestusest maha kohe pärast kauba tollilaost või tolli poolt aktsepteeritud kohast väljastamist või tollilaos seestöötlemise või tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuri rakendamist.

Kauba üleandmisel samas loas märgitud eri kohtade vahel või väljumistolliasutusse reeksportimiseks kantakse kaup arvestusest maha pärast teises tollilaos arvestusse kandmist või ühendusest väljatoimetamist.

Kauba tollilaost väljastamisel märgitakse arvestusse vastavalt kauba saatedokumendi või kauba reekspordi tollideklaratsiooni number ning kauba tollilaost väljastamise ja arvestusest mahakandmise kuupäev.

Tollilao laoarvestuses kajastuvad üldjuhul järgmised andmed:

1. kauba laoarvestuse kandenumber kalendriaasta algusest arvates
2. kauba omaniku andmed (nimi ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number või selle puudumisel isiku- või registrikood, ühendusevälise isiku korral isiku nimi ja isiku- või registreerimiskood või selle puudumisel aadress)
3. kauba kirjeldus ja kogus
4. kauba identifitseerimiseks vajalikud andmed (pakendite liik, arv, märgistus, konteinerite numbrid jne)
5. kauba paiknemise koht tollilaos
6. teave kauba ajutise väljaviimise või koosladustamise kohta
7. kauba tolliväärtus enne kaubaga tehtavaid tavalisi käitlemistoiminguid(imporditollimaksude määramisel tehtud kulutuste mahaarvestamiseks).
8. andmed ladustatud kaubaga tehtud toimingute kohta
9. kauba väljastamisel deklaratsiooni andmed, millega rakendatakse protseduuri lõpetav käitlusviis
10. kauba väljatoimetamise erijuhud tollilao pidaja vastutusel
11. kauba omanikuvahetuse korral lisatakse arvestusse: andmed kauba uue omaniku kohta, arve number ja kuupäev, kauba kogus ja - väärtus
12. kauba kuuluvus ühise põllumajanduspoliitika alla.
13. andmed tollideklaratsioonide nr - de kohta millega kaup tollilattu saabus ja tolliladustamisele deklareeriti:

Aruandluse üks olulisemaid eesmärke(lisaks ladustmise õiguspärasuse kontrollile) on tollijärelvalve võimaldamine kaupade liikumise üle. Kaup peab olema identifitseeritav ja selle kogused jälgitavad deklaratsioonidepõhiselt(tollilattu vastuvõtmisel, -ladustamisel ja -väljastamisel) läbivalt. Sellepärast on väga oluline pöörata tähelepanu kaupade kirjeldusele tollideklaratsioonidel. Kauba kirjelduse järgi deklaratsioonil peab olema võimalik määrata igal ajahetkel(ka hilisema kontrolli käigus) kauba koodi.

Aruanded

Laoarvestuse alusel koostab tollilao pidaja aruande töökorralduses kokkulepitud vormis, esitab selle järelevalve tolliasutusele.

Tollil on õigus igal ajal nõuda arvestuse ning täiendavate aruannete esitamist.

Tollile aruannete esitamisel peab paberkandjal olema tollilao esindaja allkiri ning esitamise kuupäev. Aruannete esitamisel elektroonilisel teel peavad need olema allkirjastatud digitaalallkirjaga "Digitaalallkirja seaduses" sätestatud korras või esitatud elektroonilise andmetöötlussüsteemi kaudu.
üles

Ladustamise tingimused

Kui tollilaole on ühtlasi vormistatud tolliterminali luba, võib ajutiselt ladustatud kaupa hoida tolliladustatud ning tollilaos hoitava kaubaga samal territooriumil, samas ruumis ja identseid kaupu samas mahutis, kui töökorralduses on nii ette nähtud.

Kaupa, välja arvatud vedelikud statsionaarsetes mahutites ja puistekaubad, hoitakse viisil, mis võimaldab teostada üksikute kaubasaadetiste tolliläbivaatust.

Tollilaos ühise põllumajanduspoliitika alla kuuluvat kaupa peab hoidma eraldi tähistatuna ja ei tohi ladustada koos muu kaubaga.

Tavalised käitlemistoiminguid ja ajutine väljaviimine

Ühendusevälise kauba suhtes võib tollilaos teostada tolli loal tavalisi käitlemistoiminguid(vaata loetelu).

Kui tavaliste käitlemistoimingute teostamise tagajärjel kauba kohta tollideklaratsioonile märgitud andmed enam ei vasta tegelikele andmetele, teeb laopidaja vastavasisulised kanded laoarvestusse.

Tolli loal võib tolliladustamisel olevat kaupa tollilaost ajutiselt välja viia selliste kontrollitoimingute teostamiseks, mida ei ole võimalik teostada tollilaos.

Kauba võib tollilaost ajutiselt välja viia maksimaalselt kolmeks kuuks. Kui olukord seda nõuab, võib kõnealust tähtaega pikendada.

Taotlus tavaliste käitlemistoimingute või kauba tollilaost ajutiselt väljaviimise lubamiseks esitatakse järelevalveasutusele kirjalikult iga juhtumi korral eraldi. Taotlus peab sisaldama kõiki protseduuri rakendamiseks vajalikke andmeid.

Sellise loa võib anda tolliladustamisprotseduuri rakendamise loa osana. Sellisel juhul teatatakse järelevalveasutusele tema poolt kindlaksmääratud viisil, et selline toiming tehakse või kaup viiakse ajutiselt tollilaost välja.

Teatamise- ja tolli poolt loa andmise viis sätestatakse töökorralduses.

Kauba tolliladustamine väljaspool tolliladu

Järelevalve tolliasutuse loal võib rakendada tolliladustamise tolliprotseduuri tolli poolt aktsepteeritud kohas laopidaja vastutusel või B-tüüpi tollilao korral ladustaja vastutusel kaupa tollilattu paigutamata.

Toll võib sellekohase loa anda siis, kui kauba tollilattu paigutamine on seotud tehniliste raskustega või ei ole tehniliselt võimalik ning kaup on lihtsalt identifitseeritav ja tollijärelevalve all hoitav.

Ühenduse kaup ja koosladustamine

Kui tollilaos või tolliladustamisprotseduuril oleva kauba puhul kasutatavates ladustamisrajatistes ladustatakse samaaegselt ühenduse kaupa, peab see olema eristatud tolliladustamisprotseduuril olevast kaubast ja identifitseeritav(märgistatud) ühenduse kaubana.

Toll võib lubada koosladustamist(ühenduseväline ja ühenduse kaup koos nt ühes mahutis, puistekaup), kui iga kaubaliigi tollistaatust ei ole igal ajal võimalik identifitseerida.

Koosladustatud kaubal on sama kaheksakohaline CN-kood, kaubanduslik kvaliteet ja tehnilised näitajad.

Koosladustatud kaupa võib selle tollikäitlusviisile deklareerimiseks käsitada kas ühenduse kaubana või ühendusevälise kaubana. Siiski tuleb jälgida et teatavat tollistaatust ei määrata suuremale kaubakogusele kui selles staatuses olevat kaupa oli ladustamisrajatises reaalselt ladustatud.

Koosladustamist ei ole lubatud kohaldada eelfinantseeritud(ühise põllumajanduspoliitika alla kuuluva) kauba suhtes.

Töötlemine tollilaos

Seestöötlemise- või töötlemise tollikontrolli all ajaks deklareeritakse kaup sellele tolliprotseduurile ja tolliladustamine lõpeb, kuigi kaup asub ja töötlemist teostatakse tolliladustamise rajatises.

Seestöötlemist rakendatakse ühendusevälisele kaubale eesmärgiga see peale töötlemist ühendusevälisesse riiki toimetada. Seestöötlemise lõppedes võib kaubale uuesti rakendada tolliladustamise protseduuri. Seestöötlemist rakendatakse ka sel juhul kui kaubaga tehtavate toimingute ulatus on suurem kui tavaliste käitlemistoimingutega lubatud.

Töötlemist tollikontrolli all rakendatakse ühendusevälisele kaubale ainult enne selle lubamist vabasse ringlusse.

Laoarvestuskanded peavad võimaldavad tollil jälgida igal ajal kõikide protseduuridel olevate kaupade staatust ja -seisukorda.

Omaniku vahetus

Tolliladustatud kauba omanikuvahetus kajastatakse laoarvestuses ja uut tollideklaratsiooni esitada pole vaja.

Arvestusse lisatakse andmed kauba uue omaniku kohta, arve nr ja kuupäev, kauba kogus ja -väärtus.

Kauba väljastamine

Kauba tollilaost väljastamisel tuleb tollideklaratsioon esitada üldjuhul enne kauba väljavedu tollilao territooriumilt. Vajaduse korral võib toll lubada tollideklaratsiooni esitada hiljemalt kauba tollilaost väljastamisele järgneval tööpäeval, tehes vastava märke loale.

Tollilaos ladustatud kaubale tollikäitlusviisi rakendamisel tuleb kaup tollikäitlusviisi rakendamiseks esitatud tollideklaratsiooni aktsepteerimisele järgneva tööpäeva lõpuks tollilaost välja viia.

Kui kaupa ei ole võimalik selleks ajaks välja viia, kooskõlastatakse väljaviimise tähtaeg järelevalve tolliasutusega.

Kauba lähetamisel kas teise tollilattu või tolliasutusse nt tollitransiidi alustamiseks lõpeb tolliladustamise protseduur kauba arvestusse kandmisega teises tollilaos või tollitransiidi rakendamisega( mitte kauba tollilaost väljastamisega). Kauba lähetamisel väljumistolliasutusse reeksportimiseks lõpeb protseduur kauba ühendusest väljatoimetamisega.

Tollil on õigus tollilattu hoiule anda tolli-, politsei-, tarbijakaitse- või piirivalveametniku poolt kinnipeetud kaupa töökorralduses määratud pinna ulatuses, välja arvatud juhul, kui hoiutingimused ei võimalda kaupa ladustada.
üles

Tegevuse peatamine ja lõpetamine:

Taotluse loa kehtetuks tunnistamiseks esitab tollilao pidaja kirjalikult loa väljastanud MTK - le.

Toll võib loa kehtivuse peatada kuni kaheks kuuks ja määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks, tolli nõudmiste täitmiseks või kauba tollilaost väljatoimetamiseks tähtaja.

Peatamise aluseks olnud sagedamateks asjaoludeks võivad olla:

1. tolliladu ei vasta tollieeskirjades ettenähtud nõuetele
2. laopidajal ei ole tolli rahuldavat tagatist
3. laopidaja raamatupidamine ei võimalda tollil tema tegevust kontrollida
4. laopidajal ei ole täpset arvepidamist kauba liikumise kohta
5. laopidajal on kauba importimisel ja eksportimisel kogutavate maksude osas maksuvõlg
6. laopidaja esitatud andmed ei ole tõesed
7. kauba puutumatus tollilaos pole tagatud
8. rikutakse loas nimetatud tingimusi

Kui asjaolud seda nõuavad võib toll loa kehtivuse peatamise ajaks paigaldada tollilaole tollitõkendi kuni puuduste kõrvaldamiseni.

Kui tollilao pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks kõrvaldanud loa kehtivuse peatamise aluseks olnud asjaolusid võib toll loa kehtetuks tunnistada.

Toll võib loa kehtetuks tunnistada kui loa andmise tingimused ei ole enam täidetud või laopidajal puudub vajalik tagatis.

Loa kehtetuks tunnistamise otsuse toimetab toll loa omanikule kätte viivitamatult.

Loa kehtetuks tunnistamisel loa omaniku taotluse alusel ja loa kehtivuse peatamise ajal ei tohi kaupa tollilattu paigutada, lubatud on vaid juba ladustatud kauba väljastamine.

Tollilattu jäänud ühendusevälisele kaubale tuleb enne loa kehtetuks tunnistamist kohaldada mõnda tollikäitlusviisi.

Tollilao tegevuse lõpetamiseks moodustab järelevalve tolliasutus(MTK) komisjoni, mille koosseisu kuuluvad tolli ja tollilao esindajad.

Komisjon teeb tollilaos inventuuri ja tema ettepanekul määrab toll tollijärelevalve all oleva kauba(kui seda on) tollilaost väljatoimetamise tähtpäeva ja otsustab edasised toimingud selle kaubaga kui tähtaega pole järgitud.