Raadiomärgid - RFID

                                                                                                                                                                           Lisatud 21.01.2009

RFID on automaatne tuvastustehnoloogia, mis kasutab esemete identifitseerimiseks kiibile salvestatud tunnust, mida loetaks raadiolainete abil.

Illustreeriv näide. Raadiomärk

Raadiomärke jagatakse toiteallika järgi aktiivmärkideks ja passiivmärkideks. Esimesed neist on kasutusel olnud üsna pikka aega. Aktiivmärkides on kiibile ja antennile lisaks toiteallikas (patarei). Tänu sellele on aktiivmärkide tööulatus üsna suur. Aktiivmärkide suurimad puudused on patareide tööiga, kõrge hind ja suletud, ühefirma süsteemid. Palju kasutatakse aktiivmärke näiteks loomade märgistamiseks ja tuvastamiseks.

Passiivmärkide puhul indutseeritakse raadiomärgi tööks vajalik toide antenni abil raadiolainetest. Seetõttu on nende märkide tööulatused lühemad ja nende töökindlus sõltub rohkem ümbritsevast keskkonnast. Raadiomärkide kasutamine on raskendatud metallpindadel, vedelikega täidetud anumatel jne, milledes lugeja antenni elektromagnetväli neeldub. Kuid ka nendesse oludesse on olemas spetsiaalsed raadiomärgid. Logistikas leivad kasutust eeskätt passiivmärgid kuna nende omahind märkimisväärselt väiksem.

Raadiomärkide juures kasutatakse erinevaid raadiosagedusi. Sageduste järgi jagatakse märgid kolmeks: madalsagedus (LF, 100–500 KHz), kõrgsagedus (HF, 13,56 MHz) ja ultrakõrgsageduslikeks (UHF, 862-928 MHz). Logistikas leiab eeskätt kasutust UHF tehnoloogia tänu heale lugemiskaugusele ja suurele lugemiskiirusele. UHF-l põhinevad logistikas kasutatavad ISO-18000-xx standardid. Standardite olemasolu loob võimaluse erinevate raadiomärkide ja tehnika tootjate vaheliseks toodete ristkasutuseks ja konkurentsiks. See omakorda mõjub soodsalt toodete hindadele ja loob eelduse laiale kasutusele.

RFID tehnoloogia on viimastel aastatel tekitanud palju entusiastlikke ideid ja ootusi just logistika valdkonnas. RFID tehnoloogias nähakse võimalust juurutada lahendusi, mis pakuvad seni kasutusel olnud süsteemidega võrreldes märkimisväärselt suuremaid võimalusi. Rohkem võimalusi peaksid looma eeskätt neli põhilist eelist: raadiomärkide lugemiseks ei ole vaja nägemisjoont, märkide ümberkirjutamise võimalus, distantsilt lugemine ja väga kiire märkide lugemine (näiliselt samaaegne lugemine).