Erinevad vöötkoodide lugemise seadmed

                                                                                                                                                                           Lisatud 26.05.2009

Vöötkoodide lugemise seadmeid annab liigitada mitmeti. Üheks liigitamise kriteeriumiks võib olla eelmises peatükis kirjeldatud erinevate lugemistehnoloogiate põhine liigitamine. Kindlasti tehnoloogiapõhine valimine oluline kohtades, kus on suurem oht kukkumistele ja põrustustele (nt kõikvõimalikud tööstuslikud ja laokeskkonnad), kuid tavapäraselt on esmaseks ja olulisemaks valikukriteeriumiks konkreetsed ülesanded, mida lugemisseade peaks täitma. Ehk siis alustada tuleb küsimusest „Mida ma lugemisseadmega teha soovin?" ja „Kus ma lugemisseadet kasutada soovin?". Pakutav tehnika valik on lai ning võimaldab arvesse võtta ka spetsiifilisi nõudmisi (ESD tingimustele vastavad lugemisseadmed, rasketesse tööstuslikesse tingimustesse mõeldud lugemisseadmed, miinuskraadidel töötamist võimaldavad lugemisseadmed jne).

Üks vöötkoodide lugemisseadmete tootepõhiseid liigitusi on järgmine.

1. Juhtmega vöötkoodilugejad
   Juhtmega vöötkoodilugeja on kõige tavapärasem ja lihtsam seade vöötkoodiinfo sisestamiseks arvutisse. Valdavalt ühendatakse lugeja töökoha arvutiga USB-või klaviatuuriliidese kaudu ning loetud koodiinfo sisestatakse kasutaja tarkvarasse (nt müügi- või laoprogramm). Juhtmega lugeja eeliseks on see, et tegemist on tõepoolest väga lihtsa lahendusega - lugeja tuleb ühendada arvutiga ning sellega on ta töövalmis. Puuduseks on aga see, et ta seob töötaja väga piiratud tegevusalaga - võimalik tööraadius on otseselt seotud lugeja kaabli pikkusega. Sellest johtuvalt on taolised seadmed kiired ja töökindlad lahendused statsionaarse iseloomuga töökohtades (nt kaupluste kassad, klienditeenindusletid, töökäskude registreerimine tootmisliinidel jne). Lugeja tööraadiust saaks suurendada pikenduskaablite kasutamisega, kuid sellega võivad kaasneda probleemid: kas lugejast tulev signaal on piisava võimsusega ja info jõuab õigesti arvutisse. Samuti võivad pikad kaablid endast kujutada ohtu töökeskkonnale ja samuti kergemini puruneda. Sageli kasutatakse juhtmega lugejaid lisaseadmetena mobiilsetes rakendustes (nt tõstukiterminaliga ühendatud lugeja).
   
   Illustreeriv näide. Juhtmega lugeja.
   
   
2. Juhtmeta vöötkoodilugejad
   Tegemist on funktsionaalsuselt juhtmega vöötkoodilugejatega analoogsete seadmetega, milledel on traditsiooniline ühenduskaabel asendatud raadiolingiga (üldjuhul Bluetooth protokoll). Töökoha arvutiga on ühendatud lugeja tugijaam, mille vahendusel toimub suhtlemine arvutiga ning tugijaamas toimub ka lugeja aku laadimine. Lugejate tööraadius tugijaamast on ligikaudu 10 meetrit. Reaalne tegevusulatus võib töökeskkonnast lähtuvalt olla ka seadme tehaseandmetest veidi erinev. Nt massiivsete ja kaupa täis riiulite vahel võib olla leviulatus lubatust veidi väiksem ning avaramas ja hõredama sisustusega kohtades suurem. Seetõttu on kindlasti mõistlik enne juhtmeta vöötkoodilugeja ostmist teda eelnevalt reaalses töökeskkonnas testida. Sõltuvalt lugejamudelist võib olla võimalik ka teatud hulga koodinfo salvestamine lugeja mälus, kui lugemine toimub väljaspool tugijaama leviala. Levialasse naasmisel edastatakse loetud koodiinfo arvutisse. Juhtmeta lugejaid kasutatakse kohtades, kus vöötkoodi ei ole võimalik töökoha juurde tuua, kuid arvutiga silmside on siiski olemas. Kuivõrd tavapäraselt loetud info edastatakse arvutis sinna, kus kursor hetkel ekraanil asub, siis peab jälgima, et keegi teine ei hakka samal ajal arvutis muud tegema. Sellisel juhul läheb lugejaga toimetava töötaja töö kaotsi. Juhtmeta vöötkoodilugejad ei võimalda peale vöötkoodide lugemise muud infosisestust. Nende rakendusalaks on eeskätt väiksed laopiirkonnad (inventuurid, kauba sisestused/väljastused) ja suurte kaupadega kokku puutuvad müügikohad, kus töö toimub suuremal alal kui tavapärased lugejakaablid seda võimaldavad või siis kohtades kus kaablitega opereerimine on tülikas ja ebamugav.
   
   Illustreeriv näide. Juhtmeta lugeja.
   
   
3. Statsionaarsed lugejad
   Tegemist on laser- või pildilugemistehnoloogial põhinevate vöötkoodilugejatega, mis on mõeldud paikseks kasutamiseks, valdavalt püsiva kinnitusega töökohale. Selliste lugejate kõige levinumad kasutuskohad on nt kaupluste kassad (mitmesuunalised laserlugejad), kõikvõimalikud tööstuslikud rakendused (tootmisliinid) ja ka logistikaettevõtted (pakkide sorteerimisliinid). Statsionaarsed lugejad võivad olenevalt mudelist võimaldada kas ainult tavapäraste lineaarsete vöötkoodide lugemist või siis ka 2D koodide lugemist.
   
   Sellistest lugejatest võidakse tihti moodustada tunneleid, mis võimaldavad lugeda vöötkoode olenemata nende asukohast esemetel.Tinglikult võib statsionaarseid lugejaid liigitada veel täiendavalt n-ö kaubanduslikeks lugejateks (valdavalt mitmesuunalised laserlugejad, mida kasutatakse teeninduslettides ning mis sageli on disainitud iseseisva seadmena laua peal kasutamiseks) ning tööstuslikeks lugejateks. Tööstuslike lugejate valik on väga lai, alates ühekiirelistest laserlugejatest, lõpetades keerukate kaamerasüsteemidega. Töösuslike lugejate sisemised tarkvarad on keerukad ja võimaldavad tihti ka koodide osalist lugemist ja osade liitmist terviklikuks koodiks. Tööstuses mõeldud lugejad on üldreeglina mõeldud kasutamiseks raskemates keskkonnatingimustes
   
   Illustreeriv näide. Tööstuslik vöötkoodilugeja.

Sageli liigitatakse lugemisseadmete alla ka kõikvõimalikud pihuarvutid, mis on vöötkoodilugejaga varustatud. Nende puhul on tegemist siiski täiesti eraldiseisva tootegrupiga, mis lisaks loetud vöötkoodiinformatsiooni arvutile edastamisele võimaldavad ka muu informatsiooni kahesuunalist vahetust. Et reaalselt on tegemist kantavate arvutitega, millele on lisatud koodide lugemise võimalus, tuleb nendest täpsemalt juttu e-raamatu andmekogumissüsteemide peatükis.